Viimsi Kool

Külastasin Viimsi Kooli kolme erineva 5. klassi klassijuhatajatundi. Piloottund oli teemal „Kuidas olla hea sõber?“. Eelnevalt rääkisin iga klassijuhatajaga läbi, kuidas tund peaks välja nägema ning saatsin neile nii tunnikava, küsimustiku kui ka töölehe. Lisaks vestlusele saatsin igale klassijuhatajale küllaltki täpsed juhised, kuidas meie piloottundi läbi viia. 

Kahe klassi klassijuhatajatunnid toimusid koolipäeva lõpus (6. tund) ja ühel klassil oli tund kohe päeva alguses (1. tund). 

1. piloottund (6.11.19)

Esimene tund oli väga hea õppimiskoht meie rühmale. Paljud asjad, mis olid meie jaoks iseenesestmõistetavad, ei olnud seda klassijuhatajate ja õpilaste jaoks. Kuigi õpetaja oli tunnikavale toetudes tunni läbi mõelnud ja teadis täpselt, millal ja mida teha tuleb, tekkis kohe tunni alguses esimene probleem.

Nimelt olid küsimustikulehe mõlemal poolel samad küsimused ja osad õpilased märkasid seda kohe ning andsid sellest valjul häälel märku. Tänu sellele teadsin järgmise tunni puhul õpetajat informeerida, et tal tuleb kohe tunni alguses õpilasi informeerida, et neil tuleb tunni alguses ja lõpus kirjalikult vastata samadele küsimustele ning vajadusel põhjendada, miks on see vajalik.  

​

Järgmine probleem tekkis seoses küsimuste sisuga. Kolmas küsimus tahtis teada, kas on tähtis olla hea sõber ja neljas seda, et miks on/ei ole tähtis olla hea sõber. Need küsimused on omavahel seotud, kuid õpilased said aru, et nad peavad mõtlema vastuse ka sellele, et miks ei ole tähtis olla hea sõber. Meie rühma mõte oli see, et kui nad kolmandas küsimuses vastavad, et see on oluline, siis neljandas nad põhjendavad, miks see on oluline ja kui nad vastavad kolmandas, et ei ole, siis neljandas põhjendavad, miks ei ole. Kolmandaks piloottunniks muutsime küsimusi selliselt, et seoses nendega enam probleeme ei tekkinud. 

​

Rühmatöö sujus küllaltki kenasti, st et õpilased arutasid usinasti paarides väidete üle. Ühise arutelu käigus selgus muidugi see, et hea ja halb kõrval oleks tarvis kolmandat varianti (nii ja naa), mille jällegi rühmas kolmandaks piloottunniks välja mõtlesime. Osad väited olid meelega selliselt loodud (absoluutsed), mille puhul ei oleks määramine (hea sõber/halb sõber) lihtne. 

​

Järgmine suur probleem tekkis siis, kui õpetaja hakkas kriiditahvlile väiteid üles kirjutama. Esiteks võttis see palju aega ja teiseks ei toimunud samal ajal arutelu, vaid õpilased lobisesid niisama. Kolmandaks piloottunniks olime selle probleemi lahendanud. Sai loodud veebilahendus, mille abil õpetaja kuvab projektoriga seinale kõik väited ja klikib iga puhul kas hea, halb või nii ja naa. 

​

Kuna tahvel oli jagatud pooleks (hea/halb), siis ühiselt tehti iga väite puhul kindel otsus. Mitmed absoluutsed väited, mis tegelikult pidid kindlasti arutelu tekitama, oleksid tahtnud kolmandat varianti (nii ja naa), aga kuna seda ei olnud, siis ühisel otsusel jagati need hea või halva sõbra tunnuseks. 

​

Ühise arutelu käigus võttis õpetaja sageli absoluutse tõe kuulutaja rolli, mis on ühelt poolt arusaadav, kuna osad õpilased põhjendasid oma arvamust tuginedes üpris vildakatele näidetele (eesmärk oli pigem kaasõpilasi naerutada ja õpetajat närvi ajada). Teisalt jällegi oleks just arutelu (mitmete õpilaste arvamuste ja põhjenduste kuulamise/analüüsimise) käigus pidanud selguma, mis millega kõige paremini kokku sobib. 

Arutelu lõpus tuli õpilastel uuesti küsimustele vastata ja siis jätkus uuesti tunni alguses alanud tiraad teemal „Miks me peame uuesti samadele küsimustele vastama?“ 

Klassijuhataja tagasiside: 

Tunni teema on õpilastele vajalik. Võib-olla oleksin pidanud neid eelmisel tunnil eelhäälestama, millest juttu tuleb. Teine probleem oli see, et arutluse läbiviimine ja samaaegselt tahvlile kirjutamine võttis aega ja õpilased muutusid rahutuks. Väited võiksid olla esitatud elektroonselt ja olla tahvlile projitseeritud, siis oleks õpetajal kergem tabelit täita. Kõige rohkem valmistasid raskust absoluutsed väited, kus olid sõnad "kõik" ja "alati". Õpilaste vastustest tuli ka välja, et tõeline sõber on see, kes alati allub ja kellel puudub oma arvamus. Selle väite üritasin arutledes ümber lükata, aga paljud õpilased arvasid ikka, et nende mõtlemises ei muutunud midagi. Õpetajal tuleks läbi mõelda see, kuidas põhjendada õpilastele, miks nad peavad samadele küsimustele kaks korda vastama, muidu tulevad vastused pinnapealsed.

2. piloottund (7.11.2019)

Kuna piloottund toimus kohe esimese õppetunni ajal, olid õpilased võrreldes esimese piloottunniga olulisemalt rahulikud ja altimad kaasa töötama. Küsimustikuga tekkisid samad probleemid (miks on pöördel samad küsimused ning kolmanda ja neljanda küsimuse seos). Kui õpilastel tekkis küsimusi, siis õpetaja suunas ja aitas hädasolijaid.

Rühmatöö sujus rahulikult ja rühmades arutlesid kõik väidete üle. Klassijuhataja lahendas tahvlile väidete jagamise kahte rühma nii, et palus kahel õpilasel neid kirjutama tulla. Väited, mis tahtsid keskmist varianti (nii ja naa), läksid tahvlil mõlemasse tulpa. Õpilased ei kirjutanud väiteid välja, vaid sõnu hea ja halb. Lõpuks nummerdasid nad kõik väited ära. Üldiselt sujus arutelu kenasti ja nagu oli arvata, siis tekitasid absoluutsed väited kõige rohkem tulist vaidlust. Õpetaja suunas oma küsimustega õpilasi mõtlema ja kaasa arutama. 

​

Nagu ka eelmise tunni puhul, tekkis õpilastel küsimus samadele küsimustele vastamise kohta. Klassijuhataja püüdis seletada, et siis saavad kõik õpilased näha, et kas nende mõtlemine ja arusaam on pärast rühmatööd muutunud. 

Klassijuhataja tagasiside:

Õpilastelt küsisin samuti nende arvamust. Õpilasi pani teema mõtlema ja tegelikult lihtsana tunduv teema oli kohati mõtlema ja arutlema panev. Ülesehitus oli ajakavaga kooskõlas, kuid veidi oleks tutvumise ja ettevalmistusega rohkem aega vaja. Kaasasin õpilasi tahvlile kirjutamisel ja arutelul. Nende õpilaste kaasamine aitab neil paremini keskenduda ning teemas püsida.

​

3. piloottund (20.11.19)

Õpilased vastasid küsimustele usinalt ja mitte keegi ei uurinud lehe teist poolt. Seega ei tekkinud ka küsimust, et miks on pöördel samad küsimused. 

Seejärel jagas õpetaja kõik õpilased paaridesse (enamasti poiss ja tüdruk). Kuigi jagamine tekitas nii elevust kui ka pahameelt, oli arutelu rühmades rahulik.

​

Kui aeg jõudis ühise aruteluni, ütles õpetaja, et väidet saab kommenteerida ja oma arvamust põhjendada see, kes kätt tõstab. Õpilased tahtsid väga innukalt oma arvamust avaldada ja ühiselt jõuti paljude väidete puhul kuldse kesktee ehk nii ja naa variandini. 

​

Kuna sõnavõtjaid oli palju, siis ühine arutelu venis väga pikaks ja osad õpilased väsisid ära ning hakkasid lollitama. 

​

Küsimustiku täitmine tunni lõpus sujus kenasti ja hoolimata sellest, et mõni õpilane väljendas pahameelt, et küsimused on samad, mis tunni alguses, täitsid õpilased oma küsimustiku kiiresti, et ruttu koju saada.