Miks empaatia?

On leitud, et üheks olulisemaks aspektiks positiivsete sotsiaalsete suhete tekkimisel on empaatiavõime olemasolu, mis on baasiks inimese sotsiaalsele funktsioneerimisele (Schonert-Reichl, 2011). Empaatiat on nimetatud üheks olulisemaks isiksusjooneks, sest see motiveerib inimesi teisi aitama, prosotsiaalselt käituma (jagamine, koostöö) ning vähendab agressiivset käitumist sh kiusamiskäitumist  (Hoffman, 2000). 

​

Empaatia ning agressiivse käitumise suhet on teaduslikult uuritud mitmete teadlaste poolt ja on leitud, et empaatia töötab nö puhvrina agressiivsele käitumisele, valdavalt seetõttu, et empaatilised inimesed suudavad mõista, mida nende agressiivne käitumine võib teisele inimesel teha. Empaatia ning sellega seotud tunnused mängivad olulist rolli sotsiaalses mõistmises ning on baasiks positiivsete sotsiaalsete suhetele ja akadeemilisele edukusele.

​

Empaatia on viimasel aastakümnel sattunud teadlaste huviorbiiti ning sellel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid üheks suurimaks teemaks, millega empaatiat (selle puudumist) seostatakse, on koolikiusamine. Koolikiusamine on Eesti haridussüsteemis aktuaalne teema: 2015. aasta PISA uuringus tuli välja, et võrreldes teiste riikidega esineb Eestis koolikiusamist keskmiselt rohkem (OECD, 2017). 

Kuigi lapse sotsiaalses ja emotsionaalses arengus on peamine osa mängida lapsevanematel, siis on kool muutunud üha rohkem kontekstiks, mis mängib olulist rolli laste vaimse arengu, sotsiaalsete ja emotsionaalsete pädevuste ning agressiivse käitumise vähendamises. 

Näide Taani koolidest

Taani haridussüsteemis on juba 1993.aastast kohustuslik õppeaine nimega “Klassens Tid” ehk “klassiaeg” , kus keskendutakse õpilaste empaatiavõime arendamisele. Klassiaeg on kohustuslik aine õpilastele vanuses 6-16, mida viiakse läbi kord nädalas ning mille raames saavad õpilased oma empaatiavõimet arendada läbi erinevate arutluste ja tegevuste.

​

Selle tunni eesmärgiks on edendada õpilaste vaimset arengut läbi üksteise ja iseenda  paremini tundma õppimise, mis omakorda aitab kaasa üksteise mõistmise ja aktsepteerimiseni. Sotsiaalsed oskused on elus hakkama saamiseks hädavajalikud. Empaatiat ei ole võimalik ainult lugedes või kirjutades õppida, samuti ei ole see miski mille sa sündides kaasa saad või mitte, kuid seda on võimalik arendada. 

Klassijuhatajal on suur ja oluline roll- ta koordineerib nii akadeemilist õppeprotsessi kui ka õpilaste omavahelisi suhteid ning seetõttu on tähtis, et klassijuhataja toetab õpilasi ka emotsionaalselt ning loob nendega lähedase suhte. 

Läbi empaatiateemalise tunni läbiviimise saab ka klassijuhataja miskit: õpetajal on võimalus reflekteerida, kuidas paremini luua kokkuhoidvat ja toetavat õpikeskkonda ning samuti luua ja hoida õpetaja-õpilaste vahel positiivseid suhteid. 

Kui õpilasel ei ole sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused veel hästi välja arenenud, mõjutab see nii klassikliimat kui ka õppetööd- seetõttu on klassiaeg vajalik, et võtta aeg nende oskuste lihvimiseks.

Klassiaeg annab võimaluse õpilastel koos mõnusas õhkkonnas arutada erinevaid probleeme ning teemasid. Võib-olla mõni õpilane tunneb end tõrjutuna või on kellegagi tülis, mille lahendamisega nad ise hakkama ei saa. Koos kogu klassiga austatakse iga õpilase vaatenurka ning arvamust ja leitakse koos lahendusi muredele. Oluline on, et õpilased tunneksid, et neid on kuulatud, näetud ja tunnustatud. Empaatiavõime arendamine on oluline sotsiaalsete suhete parandamiseks ning selle õppimine aitab kaasa laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete pädevuste arendamisele, kiusamiskäitumise vähendamisele ja ka edukusele täiskasvanueas (Sandahl, 2017).