Kuidas vihaga toime tulla?

TUNNIKAVA

Teema: Kuidas vihaga toime tulla?

Selle tunni eesmärk on arutleda üheskoos viha teemal ning pakkuda erinevaid töövahendeid ja viise, kuidas vihaga toime tulla. Käesolev teema pakub erinevaid vestlusteemasid ja harjutusi. Tundides tasub innustada vaba arutelu ning kasutada eelkõige tegutsemisel põhinevaid õppimisviise. See, kui õpilased mõtlevad ja pakuvad ise välja näiteid, aitab õppida ja õpitut meeles pidada (Cacciatore, 2015). Läbi mängitud või mingil muul moel esitatud tunne jääb paremini meelde. Avameelsed küsimused, huvi laste kogemuste vastu ning heatujuline suhtumine innustavad lapsi arutelus osalema.

Ära kasuta või luba grupis kasutada sellist huumorit, mis solvab või naerab kellegi üle. Kui jääd mõne õpilasega erinevale arvamusele või oled kriitiline, siis tee seda nii, et ta ei tunneks end alandatuna või nende arvamus ei oleks oluline. 

Vihastamine on väga tugev tunne. See võib olla nagu keravälk, mis jääb lahvatades pöörlema, nõudes tegutsemist. Tugeva tundega silmitsi seistes ei pea siiski ennast abituna tundma. Vihatunne ja vihane käitumine, agressiivsus ja agressiivne tegu on kaks täiesti erinevat asja. Meie eesmärgiks pole enam mitte kunagi vihastada,  eesmärk on õppida oma viha kontrollima. Viha kontrollima õppimine on kasulik, sest kontrollimatust vihast saab kergesti agressiivne käitumine, mis toob ebameeldivaid tagajärgi nii endale kui ka teistele, sh viib suhete halvenemiseni teistega (Cacciatore, 2015).

Tunded on tunded ja need pole iseenesest ei halvad ega head. Tunne on minus, kuid tunne pole mina ise. Tunnete kõrval on alati olemas tahe ja mõistus. Tunnetest rääkimine, nendele nime andmine või kas või nende joonistamine aitab oma kogemusi kontrollima õppida.

Meetod: arutlev õppimine paaris ja grupis, enesehindamine

Eesmärgid: 

Õpilane teab viise/vahendeid, kuidas vihaga toime tulla

Õpilane teab, kuidas ära tunda viha

Õpilane teab, mis on vahe vihasel tundel ja vihasel käitumisel

​

Vajalikud materjalid: Tahvel, valged paberid igale grupile

I Ettevalmistus kuni 10 minutit

Alustuseks lase õpilastel mõelda/arutleda omaette või paaris selle üle, millal nad viimati vihased olid. Mis seda tunnet tekitas? Kuidas ennast tundsid? Mida sa tegid? Lase mõnel õpilasel tuua näide lõpetades lause “Mind teeb vihaseks, kui….”. Too ka ise üks näide- lapsed peaksid teadma, et ka täiskasvanutel on tunded, kuid oluline, et neid osatakse kontrollida.

Õpetaja võib joonistada tahvlile inimese kuju / kriipsujuku ning küsida õpilastelt, millised tunded kehas tekkisid (nt kulm kortsus, süda kloppis, käed läksid rusikasse). Õpetaja saab need õpilaste pakutud variandid kriipsujukule juurde joonistada ning kirjutada. 

Seejärel küsida õpilastelt, mis vahe on vihatundel ja käitumisel? (üks tunne, teine tegevus). Lase õpilastel tuua näiteid vihase käitumise kohta (asjade loopimine, uste paugutamine, rusikaga vehkimine jne).  Rõhuta, et vihasel tundel ja käitumisel on suur erinevus. Meil on oluline õppida oma viha kontrollima, sest kontrollimatu viha võib viia vägivaldse käitumiseni.

II Põhiosa umbes 25 minutit

• Jaga õpilased 3-4 liikmelistesse gruppidesse. Jaga igale grupile paber ning palu neil mõelda 2-3 erinevat näidet vihasest käitumisest, kus inimene on kontrolli kaotanud oma vihatunde üle. Õpetaja võib tuua näite (õpilane hakkas tunnis karjuma ning läks koju, kuigi õpetaja oli palunud tal peale tunde jääda). 

• Ülesanne on leida selle käitumise positiivseid ning negatiivseid tagajärgi. Näiteks positiivsed tagajärjed võivad olla: õpilane tundis ennast paremini, avaldas teistele õpilastele muljet, sai koju minna. Negatiivsed tagajärjed: sai noomituse, märkuse, suhted õpetajaga halvenesid, suhted vanematega halvenesid, kaotas hea maine, õpetajad hakkasid teda rohkem jälgima, pidi järgmine päev ikka peale tunde jääma. Oluline on, et õpilased leiaksid rohkem negatiivseid, kui positiivseid tagajärgi.  Veel näiteid: õpilane viskas vihahoos pliiatsiga teisele õpilasele vastu pead, õpilane sai vihaseks kui õpetaja ütles, et ülesanne oli valesti tehtud, sai kontrolltöö halva hinde ja rebis töö puruks jne Lase õpilastel mõelda oma näiteid ning leida igale näitele positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (umbes 10 minutit ülesande täitmiseks). 

• Kui tehtud, siis palu igas grupis esitleda 1-2 näidet ning kirjeldada tagajärgesid, mida nad välja mõtlesid. Kui on eriarvamusi, siis arutlege koos klassiga: küsige ka, kas teised grupid oskavad veel tagajärgesid välja mõelda.

• Mõelge koos, kuidas oleks saanud näidetes vihaselt käitunud õpilased oma vihatunnet kontrollida? Milliseid oskusi õpilased ise klassis kasutavad?
  Näited erinevates rahunemisestrateegiatest: palu luba klassist lahkuda, võta klaas vett, pritsi WCs vett näkku, hinga sügavalt sisse ja välja (4 sekundit sisse, 8 sekundit välja ja korda), mine tee trenni, mine jooksma, leia vaikne koht rahunemiseks. Milliseid neist on sobilik koolitunni ajal kasutada? Milliseid saab väljaspool kooli kasutada? 

III Lõpetav osa

Lõpetuseks arutage koos, mida saaksite klassis ära teha, et vihaga toime tulla. Kas on mingeid kokkuleppeid õpetaja-õpilaste vahel? Milliseid strateegiaid rahunemiseks kasutada? Mida õpilased täna uut õppisid? Täna õpilasi osalemise eest.